Bisnode View

Muutuv suhtumine tehnikavallas – ekspertidest ettevõtjateks

05 nov 2018

Forbesi kümne rikkaima inimese hulgas maailmas on üheksa insenerid või muu tehnilise haridusega. Valdavat enamust idufirmasid juhivad samuti tehnikaspetsid, kes on välja töötanud äriidee. Need inimesed tunnevad mitte ainult äriprobleeme, vaid ka seda, kuidas neid lahendada.

1.

Sain isiklikult veidi aimu sellest, kuidas tõelised innovaatorid töötavad, kui olin mentoriks ühe tervishoiuvaldkonna idufirma asutajatele. Selle tärkava firma tööjõud koosnes vaid kolmest inimesest: kvalifitseeritud arstist ja kahest insenerist. Nad olid nördinud selle pärast, kui aeganõudev protseduur on veresoonte ultraheli, ja mõtlesid välja palju kiirema lahenduse. Nad lõid teisaldatava seadme, mis annab samad tulemused, arvutades rõhuerinevuse teatud konkreetsete kehaosade vahel. See uus protsess võtab vaid mõne minuti ja seda saab teha ükskõik kus, polegi vaja enam haiglasse minna. See väike rühm inimesi kasutasid oma meditsiinilisi teadmisi ja analüüsioskusi ning tuvastasid nii probleemi kui selle lahenduse.

Miljardäridel ja idufirmade asutajatel on üks ühine joon: nad suudavad tõsta ärivajadused kõrgemaks kui spetsialiseerituse. Tehnikamaailmas on see ikka veel väga haruldane nähtus ja firmad, kes seda ei soodusta, ignoreerivad peidetud kapitali.

2.

Tehnikamaailmas, nagu ka muudes valdkondades, paistab eksisteerivat püsiv duaalsus spetsialistide ja generalistide vahel. Spetsialistid on eksperdid, generalistid aga ärimehed. Selle jaotuse juured on tööstusrevolutsioonis, kus pandi paika ülesannete jaotus, et töö muutuks tõhusamaks ja töötajaid oleks lihtsam asendada – paljuski nagu masina osi. Mida spetsialiseeritumad inimesed on, seda lihtsam on neid asendada.

Tänaseks on meie ühiskonnas tekkinud hüper-spetsialiseerituse kinnisidee ja nii töötajad kui juhid kaebavad, et nende organisatsioonid on silodeks jagunenud. Sellegipoolest raiuvad enamik juhte nagu rauda, et rollid ja ametikohad defineeritakse vastavalt tegevustele. See on niivõrd sissejuurdunud harjumus, et me kipume sildistama ka ennast selle järgi, milline on meie (reaalne või kujuteldav) kasu teistele.

3.

Tegelikkuses on paljud uuringud näidanud, et igaühel meist on võime olla nii spetsialist kui generalist. Võib öelda, et spetsialisti ja generalisti vaheline skaala on sujuv ja lõputute vahepealsete väärtustega. Meie koht sellel skaalal sõltub kontekstist.

Samuti on tõsi, et keegi ei suuda kogu aeg generalist olla. Tegelikult on kõik generalistid sari-spetsialistid, kes liiguvad ühest valdkonnast teise, vastavalt vajadusele ja uudishimule.

Need kaks rolli on tehnikamaailmas isegi kõrvuti eksisteerivad. Kui IT-spetsialist lahendab enamasti konkreetseid probleeme, siis generalist leiab lahendusi erinevate süsteemide vahelises vastasmõjus.

4. 

Praeguse ülikiire digitaliseerumise tõttu muutuvad piirid tehnoloogiate, toodete, müügiosakondade ja klientide vahel aina hägusemaks. Nende valdkondade omavahelised vastasmõjud on sagedased ja kiired ning lineaarseks protsessiks ei jää enam peaaegu üldse aega. Aina enam on need varem eraldiseisvad valdkonnad projektirühmades samaaegselt esindatud. Kliendid ja juhid suudavad probleeme tuvastada, tehniline tugi oskab lahendusi leida ja neid isegi toodeteks muuta ning müügiinimesed teavad, kuidas nende lahenduste mõju ja väärtust hinnata ning neid hinnastada.

Samas katkeb see protsess, kui tehnilised spetsialistid on võimetud nägema asju kliendi pilguga, töötama lahenduse kallal koos tootejuhtidega või kavandama lõpplahendust kliendi keskkonnas. Tehnoloogia on aina enam sild toodete ja klientide vahel, nagu rätsepad moeateljees.

5.

Meie lähenemine Bisnodes on luua organisatsioon, kus tehnikaspetsialistidel tuleb tekitada sillad teiste funktsioonideni. Me töötame uute toodete või kliendiprojektide arendamisel kombineeritud toote- ja andmemeeskondadena. Projektid algatatakse siis, kui on tuvastatud ärivajadus, ja nendega tegelevad meeskonnad hõlmavad spetsialiste mitmesugustest valdkondadest. Näiteks kliendikogemuse kujundajate sisend tuleneb suhtlemisest klientidega. Selline korraldus võimaldab kõigil kiiremini töötada ja konkreetsele olukorrale keskenduda. Igat spetsialisti kutsutakse üles panustama äriprobleemi lahendusse, mis tuleneb erinevate süsteemide vahelist vastasmõjust.

Saab olema väga huvitav näha, millal ja kas üldse organisatsioonid suudavad lõpetada inimeste rühmitamise ainult selle järgi, et nad täidavad sarnaseid ülesandeid. See kaotaks vajaduse sildu ehitada, sest need oleksid algusest peale olemas, ja võimaldaks inimestel mitte ainult vertikaalset, vaid ka horisontaalset karjääri teha.

Kui olete selle jutu lugemisega siiamaani välja jõudnud, aga pole ikka veel veendunud, et generalist olla on teile kasulik, siis mõelge oma eraelu peale. Me kõik peame oma majapidamises kulutuste üle arvet pidama, aga samas on meil vahest vaja ka toiduvalmistamisele keskenduda. Teisisõnu: me kõik peame kodus generalistid olema – miks siis mitte ka tööl?